Õpilasvahetus Küprosega 2012

Kanepi Gümnaasiumi 8 õpilast ja õpetaja Merike Luts ning direktor Merike Kaste  külastasid aprillis 2012 Küprost, mis on suuruselt kolmas saar Vahemeres. Meid võõrustas pealinnas Nicosias asuv Kykkose Lütseum.

Küprose külastamise kohta loe lähemalt blogist www.atriptocyprus.blogspot.com

Inglisekeelne projektiblogi  www.cyprusestonia.blogspot.com

Ajaleht Koit avaldas 10.06.2012 artikli projektidest meie koolis.



Rahvusvahelised projektid Kanepi Gümnaasiumis 2011/2012 õppeaastal



Seda õppeaastat Kanepi Gümnaasiumis ilmestas rahvusvaheline projektitöö. Projektidega alustamiseks on ideaalne Sõpruskoolid Euroopas alaprogramm eTwinning. ETwinning on Euroopa koolide vaheline internetipõhine koostöö, kus läbi internetiportaali on võimalik luua õpilastevahelisi suhteid erinevate riikide vahel. See on tegelikult kõige lihtsam võimalus haridusasutustele alustamaks rahvusvahelisi projekte.

Loodusprojekt
9. klass tegutses terve õppe-aasta kestvas bioloogia projektis Natural Curiosities, kus osales 5 partnerriiki: Suurbritannia, Malta, Holland, Prantsusmaa ja meie. Igaks veerandiks jagus üks teema: keskkond, loomad, taimed, inimene. Põhiline eesmärk oli püstitada endale uurimusküsimus Miks?, edasi surfata netiavarustes ja leida sellel küsimusele vastus. Iga väike uurimus lõppes esitlusega. Kogu tegevus toimus meeskonnatööna, kus õpilased pidid üksteist aitama ja mitte ainult ainevaldkonnas, vaid ka arvutialastes teadmistes. Samuti oli oluline suhelda projektikeskkonnas, esitada oma tulemusi ja tutvuda partnerriikide uurimustega. Meie laste esitlused vaimustasid Hollandi õpetajat, kes tunnustas ja kiitis meid ning kasutas meie esitlusi oma bioloogiatundides. Projekti lõpetamine toimus lausa viimastel koolipäevadel ja nüüd püüame taotleda sellele projektile rahvusvahelist kvaliteedimärki. Meie Prantsuse partner juba tunnistati selle vääriliseks. Positiivne oli see, et projektis osales terve klass. Tagasiside näitas, et projektitunde peeti väga kasulikuks ja teistmoodi õppevormiks inglise keele tunnis.

Projektõpe gümnaasiumis
10. klassi õppekavasse otsustas Kanepi Gümnaasium lisada projektõppe tunni inglise keele baasil. Õppeaasta alguses alustasime ise eTwinningu projektiga Travel Club, mis oli virtuaalne reisimine läbi osalevate riikide. Kokku liitus üle 15 partneri, kes kõik koostasid oma riikide reisimarsruudid, tutvustasid vaatamisväärsusi ja kultuuri. Selline aktiivõpe toetas inglise keele ainekursuse Estonia omandamist. Detsembrist alates käivitus uus projekt Discover digital world and safety, mis kestab edasi suvevaheaja lõpuni. Projektis on peale Eesti 3 partnerit: Prantsusmaa, Itaalia ja Küpros. Projekti eesmärk oli uurida 4 riigi õpilaste teadmisi internetiturvalisusest. Selleks küsitleti igas riigis 100 õpilast ja valmistati ette statistiline analüüs. Lõppeesmärgiks on koostada interneti turvalisuse reeglid. Projekti käigus õpiti, kuidas viia läbi küsitlust, analüüsida saadud andmeid ning esitada need aruandena. Lisaväärtusena valis üks õpilane antud teema oma  gümnaasiumiastme uurimustööks.

Õpilasvahetuse kaudu Küprosele
Etwinning ei ole mobiilsusprojekt, kuid meie projektipartner Küpros algatas õpilasvahetuse Küpros-Eesti, mille tulemusena Kanepi Gümnaasiumi 8 õpilast ja 2 õpetajat külastasid aprilli lõpus Küprost, mis on suuruselt kolmas saar Vahemeres. Meid võõrustas pealinnas Nicosias asuv Kykkose Lütseum. Vastuvõtt oli väga külalislahke, meie õpilaste peremajutus suurepäraselt korraldatud. 6 päeva sisse mahtus tihe projektitöö, väljasõidud mägedesse ja mere äärde ning pealinna ekskursioon. Küproslased ise peavad kevadet kõige ilusamaks ajaks, sest igal pool on rohelust ja kõik on õitsemas. Kesksuvel kõrbeb kõik ära ja kuumus tõuseb  kuni 40 kraadi.

Kykkose Lütseumis olid meil tihedad tööpäevad: esitasime vastastikku oma projektitulemused ja rühmatööna valmistasime ette järgmise projektietapi. Kahe riigi tulemuste võrdlus näitas, et 14-18aastased noored on teadlikud interneti kasutamise ohtudest ja kahjuks on nendega ka kokku puutunud. Diskussioonide vahel tutvustasime Eestit, Põlva maakonda, Kanepit ja Eesti haridussüsteemi. Kuulasime ja vaatasime küproslaste esitlusi, võtsime koos oma võõrustajatega osa nende tavalistest ainetundidest ja saime aimu Küprose koolist, mis väga-väga erines Eesti koolist. Koolipäev Kykkose Lütseumis algab kell 7.30 ja lõpeb 13.00. Koolis õpib 500 õpilast ja töötab 60 õpetajat. Meie mõistes on see puhas gümnaasium. Pärastlõunased tunnid on eraõpe, mis toimub lastevanemate kulul ja valikul.

Ringkäigul mööda koolikompleksi jäid silma mitmed siseõued, kus õpilased vaheajal aega veetsid, ja mandariinipuud, kus oranžid viljad olid lausa käeulatuses. Pikad seinääred olid kunstiotstarbeliselt ära kasutatud ja palju oli näha graffitit.  Nii õpilaste kui ka õpetajate hulgas valitses vaba ja sundimatu õhkkond. Kõik olid väga sõbralikud ja abivalmid ning  soovisid meiega pidevalt vestelda. Hoolimata soojast ilmast armastasid kohalikud varjus olla ja vaatasid imestunud päikesenäljas eestlasi. Tantsuõpetuse tunnis õppisime algupärast küprose tantsu ja kuulasime rahvamuusika kontserti, kus rahvariietes tüdrukud pakkusid meile tradistioonilist küprose saia oliividega.

Ekskursioon Nicosia vanalinnas viis meid esimest korda kokku Küprose traagilise hilisajalooga. Alates 1974. aasta Türgi invasioonist on linn nn rohelise joonega pooleks jagatud, seda peavad oma pealinnaks nii Küprose Vabariik kui ka Põhja-Küprose Türgi Vabariik. Vaatetornist nägime linna türgipoolset osa ja giidi jutus tajusime valusaid mälestusi.

Järgmisel päeval viidi meid vaatama Famagusta ”surnud” linna.  Türgi sissetungimise hirmus linn evakueeriti ja elanikud lootsid peagi tagasi pöörduda, kuid okupatsioon jäi kestma ja põgenikud asusid elama mujale. Nii seisavad praegu ümberkukkumise äärel kõrghooned, elamud, äri- ja kaubanduskeskused, hotellid. Vaateplatvorm piiri lähedal võimaldab oma silmaga näha selle endise uhkeima mereäärse kuurortlinna hääbumist. Küpros on pöördunud abi saamiseks EL ja ÜRO poole, kuid siiani on probleem lahendamata.
Nicosiast,  mida kohalik kreekakeelne kogukond kutsub Lefkosiaks, jääb meelde iidne ajalugu suurejooneliste ehitiste ja kirikutega, mis osaliselt on veel 1974. aaasta traagiliste sündmuste järel taastamata, samas kui restaureeritud uhke peapiiskopi kirik ja residents annab aimu endisaja hiilgusest. Ootamatult linna parki jalutama sattudes tundsime ennast nagu botaanikaaias, kus ümberringi kasvasid eksootilised puud ja põõsad.
Päev Troodose mäestikus oli tõeline suurejooneline elamus meie tasaselt Eestimaalt saabunutele. Küprose kõrgeim mäetipp on Olümpos (1952m). Kokkinochoria marsruuti pidi sõites läbisime Punaste Külade piirkonna. Nimi on tulnud punaka viljaka mullaga pinnasest ja seal kasvavad Küprose suured ja magusad kartulid. Käes oligi kartulivõtu aeg, mis meid aprillikuus väga hämmastas. Tee lookles pidevalt ülespoole ning ette või taha vaadates olid need serpentiinina kulgevad teed mäe külgedel päris kõhedaks tegevad. Kõikjal paistsid   tagasilõigatud viinamarjaistandused. Mägikülad olid meie jaoks harjumatus ilus, kus kõrvuti kivid ja rohelus, palmid ja mandariinipuud. Küprose käsitöökülad on kuulsad oma pitsikudujate poolest, samuti oli näha kohalikku hõbeehistööd.

Tagasiteel peatusime Galata-Kakopetrias, mis on umbes 60 km Nicosiast ja mida peetakse eriliseks mägikülade piirkonnaks, kus on palju vanu ajaloolisi kristlikke hooneid ja mälestusmärke. Panayia Podithou kirik on üks kümnest UNESCO kultuuripärandi hulka kuuluvast bütsantsi kirikust Küprose saarel. Kirikus on õnnestunud säilitatada seinapaneelid,  nikerdustega puitistmed ja ikoonid.

Väga meeldejääv oli päev mereääres kuurortlinnas Protaras. Bussisõit sinna kulges lõbusalt naerdes ja üksteise seltskonda nautides. Meri oli rohekassinine ja lausa kutsus ujuma, kuigi küproslased pidasid nii vett kui ilma külmaks. Õhutemeratuur umbes 24 kraadi ei takistanud vähemalt õpetajaid ujuma minemast, kes me olime peaaegu ainukesed vees. Imeilus liivarand ja rannaäärne promenaad on tipphooajal rahvast pilgeni täis turismimagnet.

Saime Küprosel väga vahva esimese kogemuse õpilasvahetusest. Peredes elamine võimaldas  palju rohkem elust-olust teada saada. Kas või näiteks seda, et Küprosel ei ole vesi nii endastmõistetav kui meil. Igal pool ringi sõites võis katusel näha suuri paake veetagavaradega. Raskematel aegadel püütakse merevett soolast puhastada ja paljud käivad ka igapäevast vett lihtsalt ostmas suurte kanistritega - ajal kui valitseb veepuudus.

Kõik said palju inglise keeles suhelda, leidsid endale uusi sõpru ja juba mõeldi ka uute kohtumiste peale. Kanepi Gümnaasium võtab Küprose õpilased vastu augusti lõpus, kus me püüame pakkuda neile samasugust kultuurielamust ja näidata meie ilusat Põlvamaad.

Merike Luts
Kanepi Gümnaasiumi inglise keele õpetaja

Küpros

Küpros

Küpros

Küpros

 

Küpros

Küpros

Küpros