Europarlamendi külastus 2013


Kanepi Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad olid 19.-23. veebruaril 2013 Brüsselis külastamas Europarlamenti, kus kohtuti Eesti eurosaadik Indrek Tarandiga, vaadati ülimoodsat Euroopa Liidu ajaloo väljapanekut ning osaleti parlamentaariumis eestikeelses rollimängus, kehastudes eurosaadikuteks. Projektile saime toetuse Euroopa Parlamendi Külastuse ja seminaride osakonna eesti keele sektori kaudu.


Brüsseli projekti kohta loe blogist kanepieuro.blogspot.com


Maakonnalehes Koit 16.03.2013 ja ja Õpetajate Lehes 12.03.2013 , ilmusid artiklid, mille kirjutasid õpetajad Merike Ja Tiiu. Õpetaja Kristi tegi reisi kohta inglisekeelse kokkuvõtte ja õpetaja Ene  ning kõik õpilased koostasid esitlused Europarlamendi külastuse ja Brüsseli vaatamisväärsuste kohta.

 

Europarlament ja Brüssel


Europarlamendis korraldas meie vastuvõtu Jana Jalvi–Robertson. Ta alustas kümmekond aastat tagasi Brüsselis tõlgina, praegu töötab ametnikuna EP kommunikatsiooni peadirektoraadis külastuste ja seminaride osakonnas. Jana tutvustas europarlamendi tõlkide tööd ning nii mõnigi gümnasist sai sellest innustust keelte õppimisega tõsisemalt tegeleda Tõlgi töö on huvitav, kuid samas väga pingeline. Näiteks istungite ajal on korraga ametis kolm tõlki, kes umbes poole tunni kaupa tõlgivad. 23 ametlikus keeles, paljud tõlgid valdavad 3–6 keelt. Jana kordas oma ettekandes üle meile tuttavad põhitõed Euroopa Liidu toimimise kohta, tutvustas Europarlamendi fraktsioone ja saadikute igapäevatöö korraldust.
Oma tihedas päevakavas leidis aega meiega kohtuma tulla eurosaadik Indrek Tarand, kes küsimustele vastamise järel kiirustas taas väliskomisjoni istungile. Indrek Tarandi põhisõnum oli, et selge mõtlemine aitab nii Europarlamendi saadikut kui ka Kanepi kooli õpilast ja õpetajat, et nii Eestis kui ka Euroopas oleks kõigil hea elada. Nii lihtsalt Indrek Tarand seda muidugi ei väljendanud, aga talle omasel viisil: pisut mõistukõnet ja naljajutu vahele tõsiseid kilde suutis ta meid mõtlema panna paljudele päevakajalistele probleemidele.
Parlamentaariumis toimuvast rollimängust ei osanud me midagi arvata ja läksime sinna kerge ärevustundega. Teadsime, et oleme esimesed, kes selle rollimängu eesti keeles läbi teevad, eelmisel päeval olid näiteks meie hotellikaaslased Itaaliast parlamentaariumis sama rollimängu mänginud. Iseenesest oli see väga põnev ja kestis kokku kaks tundi. Oleks läinud veel kauem, kui me poleks saavutanud kompromissi ja Euroopa Komisjon poleks meie otsusega nõustunud. Mängus jäljendatakse Euroopa Parlamendis kasutatavat seadusandluse tavamenetlust. Menetlus koosneb direktiivi kahest või kolmest lugemisest. Õnneks saime meie kahe lugemisega hakkama, muidu oleksime pidanud veel kord läbirääkimistesse astuma.
Mängu alguses kogunesime esimesse ruumi, kus meile jagati mobiilid, mis juhatasid meid kogu mängu vältel. Kokku jagunesime nelja fraktsiooni: sümboolsed erakonnad olid Euroopa Solidaarsus, Euroopa Keskkond (Rohelised), Euroopa Vabadus ja Euroopa Traditsioonid. Meid kõiki oli juba eelnevalt nimeliselt fraktsioonidesse jaotatud. Inglise- ja eestikeelsed juhtnöörid jagati kätte, peakorraldajad soovisid edu ning asusid ise jälgima, kuidas meie mäng kulgeb. Igal fraktsioonil tuli järgida oma poliitika põhijooni kogu mängu jooksul. Suurimad fraktsioonid olid Solidaarsus ja Traditsioonid. Kõik fraktsioonid said oma koosolekuruumid ja pidid jagunema omakorda veel kaheks komisjoniks, kummalegi anti sõnastamiseks oma direktiiv: keskkonnakomisjonile – vee solidaarne kasutamine ja kodanikuvabaduste komisjonile – isikutuvastamise direktiiv.
Piiratud aja jooksul liikusime telefoni tulnud korralduste järgi ühe ekraani juurest teise juurde, kus meiega räägiti ja anti uut infot, püüdsime ise maksimaalselt teavet koguda, kohtusime läbirääkimisteks taas oma fraktsiooni liikmetega ja teiste fraktsioonide komisjonidega. Aeg-ajalt saime juhtnööre fraktsiooni juhilt ja Euroopa Komisjonist, aga ka pöördumisi kodanikelt ja sõnumeid ajakirjanikelt.
Lõpuks olime taas kõik koos nn parlamendis ja komisjonide esimehed kaitsesid parlamendi ees oma seisukohti: aeg tiksus, kõnelejal oli ettekandeks vaid mõni minut. Tundus, et parlamendis lähevadki uued direktiivid läbi, et tegime head tööd, saavutasime hääletamisel enamuse – aga siis tuli teade, et Euroopa Komisjon pole rahul ja seaduseelnõu saadeti teisele lugemisele. Töötasime taas komisjonides ja otsisime võimalusi koostööks – juba hakkas asi edenema ja siis tuli kiirteade looduskatastroofi kohta. Meile näidati televisiooni uudistesaadet sellest, kuidas maavärinapiirkonnas olid veesüsteemid purunenud ja kiip aitas leida rusude alla jäänud lapse. Kui me varem olime laste kiibistamise vastu, siis nüüd püüdsid ajakirjanikud meid mõjutada vastupidises. Meie fraktsiooni seisukoht oli, et alla 18-aastaseid isikuid ei tohi kiibistada ja selle juurde me ka jäime.
Pidasime veel läbirääkimisi, käisime ühe ekraani juurest teise juurde arvamusi kogumas, ja oligi käes teine lugemine. Parlamendiliikmete kõned muutusid kindlamaks, Helene kaitses kirglikult oma seisukohta, väärikalt esines Karin, ja Helgi koputas saadikute südametunnistusele. Läks hääletamiseks. Hoidsime hinge kinni, kas läheb läbi ja, parlament hääletaski mõlema direktiivi poolt, teine nappide poolthäältega. Jäi veel oodata, kas ka Euroopa Komisjon nõustub. Jah, seekord küll. Plaksutasime ja mäng oligi läbi. Olime kõik nii haaratud, et kaks tundi intensiivset mõttetegevust möödus märkamatult. Saime aru, et käsiloleva Euroopa Liidu seitsme aasta eelarve läbirääkimised Euroopa Parlamendis on tulemas veelgi keerulisemad, seega polegi eurosaadikute töö nii lihtne.

Bryssel1


Rollimängus olime eurosaadikud erinevates fraktsioonides ja 1-3 minuti jooksul tuli sõnavõtjatel kaitsta oma fraktsiooni seisukohti eurodirektiivide kohta ning hääletada, hääletada ja hääletada.
Europarlamendi külastusele lisasime kaks päeva Brüsseli vaatamisväärsustega tutvumiseks. Kõigepealt otsisime üles linna sümboli Pissi-poisi ja üllatusime, et poiss nii pisike oli. Jõudsime nautida kunsti sürrealist Magritte’ ja Belgia rahvuslikus kunstimuuseumis, giidiga koos vaadata ajaloolist raekoda, mis töötab jätkuvalt linnavalitsuse hoonena. Käisime Püha Miikaeli kirikus ja vaatasime rikkalikke väljapanekuid loodusmuuseumis, kus oli korraga kümneid klassitäisi õpilasi koos õpetajate ja muuseumitöötajatega õpitubades askeldamas, küll tulekivist tuld löömas, loomanahkadel nööri punumas või töölehtede abil individuaalset uurimistööd tegemas. Vahelduseks käisime automuuseumis lemmikautosid vaatamas. Kõige parema vaate Brüsselile saime linna sümboliks oleva Atomiumi 102 meetri kõrguselt vaateplatvormilt. Kahjuks oli hooajaks avamata Mini-Euroopa teemapark.
Brüsselis oli meil abiks Kanepi kooli vilistlane Moonika Aedmaa, kes perega elab kolmandat aastat Brüsselis ja tegutseb aktiivselt Brüsseli eestikeelses kogukonnas.
Kõik olid väga rahul saadud elamuste ja teadmistega ning on neid valmis teistelegi jagama. Juba reisi planeerides said ülesanded jagatud nii õpilastele kui ka õpetajatele. Õpilased koostasid esitlusi Euroopa Liidu ja Europarlamendi kohta kõikide klasside õpilastele, õpetajate ülesanneteks jäi esineda ettekannetega volikogu ja kooli hoolekogu liikmetele, tutvustada Euroopa Liidu toimimist ka lasteaias, esineda koolisisesel koolitusel, teha väljapanekud stendidele ja muidugi kasutada saadud teadmisi igapäevatöös. Meie tegemiste kohta reisil saab vaadata pilte ja lugeda blogi kanepieuro.blogspot.com.
Reis oli projektipõhine ettevõtmine, millest osa hüvitas Euroopa Parlament, osa tasusid õpilased ja õpetajad ise, koolipoolselt organiseerisime hotelli ja lennupiletid. Täname Euroopa Parlamenti projekti toetuse eest ja meie häid abilisi Jana Jalvi–Robertsoni ja Moonika Aedmaad abikaasaga.
Reis oli projektipõhine ettevõtmine, millest osa hüvitas Euroopa Parlament, osa tasusid õpilased ja õpetajad ise, koolipoolselt organiseerisime hotelli ja lennupiletid. Täname Euroopa Parlamenti projekti toetuse eest ja meie häid abilisi Jana Jalvi–Robertsoni ja Moonika Aedmaad abikaasaga.

Bryssel2Kanepi Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad Euroopa Parlamendis lippude taustal.


12. märts 2013

Artikli autorid:

Tiiu Leppikus, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja;

Merike Luts, inglise ja saksa keele õpetaja

 

Sama artikkel on ilmunud ka Õpetajate Lehes.