Ajavahemikus 23.09.2021–11.06.2022 osales Kanepi Gümnaasiumi meeskond (direktor Diana Leenurm, klassiõpetaja Karin Buhvestov, väikeklassiõpetaja Kadri Mõttus, abiõpetaja Kristel Kivirand ja väikeklassiõpetaja Urmas Kivirand) koolitusel „Kaasav haridus kooli meeskonnale“.

Eesti hariduspoliitika lähtub kaasava hariduskorralduse põhimõtetest ja oluliseks peetakse, et iga laps saaks kodulähedases koolis kvaliteetse üldhariduse, mis on kohandatud vastavalt tema individuaalsetele võimetele. Kuna igas koolis on õppureid, kes eristuvad oma teadmiste ja võimete poolest suurel määral, on õppe- ja kasvatustöö keskmes oleval õpetajal kanda vastutusrikas roll: tuleb jõuda iga õpilaseni, teda tundma õppida ning selgitada välja tema isiklikud vajadused, tugevused ja huvid. Selleks, et luua veelgi paremad tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks, uuris Kanepi kooli töögrupp antud koolituse raames, millised on Kanepi Gümnaasiumi 5.–9. klassi õpilaste ainealased tugevused. Uurimuse eesmärgiks oli leida vastused neljale küsimusele: 1) Millistes ainevaldkondades avalduvad 5.–9. klassi õpilaste tugevused kõige enam? 2) Kuidas avalduvad ainealased tugevused klassiti? 3) Milline on seos erinevate ainevaldkondlike tugevuste vahel? 4) Millised erinevused avalduvad poiste ja tüdrukute lõikes? Lähtuti hüpoteesist, et mida rohkem tunnevad õpetajad õppurite ainealaseid tugevusi, seda paremini oskavad nad neid õpitegevustes toetada ja suunata.

Uurimismeetodina kasutati kvantitatiivset uuringut, täpsemalt survey-tüüpi kaardistusuuringut. Käesoleva uuringu etappe on kujutatud joonisel 1.

Joonis1. Uuringu disain

Uurimuse valimiks olid põhikooliõpilased 5.–9. klassini (90 õpilast). Uuringus osales kokku 79 ehk 88% valimisse kuulunud õpilastest. Vastanuist 41 ehk 51,9% olid poisid ja 38 ehk 49,1% tüdrukud. Andmed koguti veebipõhise küsitluse teel. Küsitlus koostati Google Drive keskkonnas Google vormina. Õpilased hindasid oma ainealaseid tugevusi küsimustiku põhjal seitsmes ainevaldkonnas: keeled, matemaatika, loodusained, sotsiaalained, kunstiained, kehaline kasvatus (sport), tehnoloogia. Küsitluse link edastati õpilastele koolihaldussüsteemi Stuudium sõnumi kaudu. Küsitlus oli anonüümne. Andmeanalüüsi käigus arvutati välja kõigi väidete ainevaldkondlik keskmine iga õpilase kohta. Eraldi arvutati kõigi õpilaste, poiste ja tüdrukute ning iga klassi ainevaldkonna keskmised. Järgnevalt on ära toodud uurimuse peamised tulemused nelja uurimisküsimuse lõikes.

Millistes ainevaldkondades avalduvad õpilaste ainealased tugevused kõige enam? Küsitluse tulemusi analüüsides selgus, et 5.–9. klassi õpilaste ainevaldkondlikud tugevused avaldusid kõige enam matemaatikas (keskmine 3,5). Tõenäoliselt tuleneb see asjaolust, et Kanepi Gümnaasiumis on võimaldatud valiktunnid matemaatikas, õpilased on aastaid võtnud osa Nutispordi võistlustest. Kõige madalamalt hinnati oma ainealaseid tugevusi loodusainetes (keskmine 2,9). Madalamad tulemused võisid olla tingitud asjaolust, et küsimustikku koostades ei arvestatud, et füüsika ja keemia algavad alles 8. klassis ning nooremate klasside õpilased võivad olla teemadega küll kokku puutunud, kuid ei pruukinud oma seniseid kogemusi õigete mõistetega seostada (Joonis 2).

Joonis 2. Tugevused ainevaldkonniti (n=78)

Kuidas avalduvad ainealased tugevused klassiti? 5. klassi tulemustest nähtus, et selles klassis hinnatakse kõrgelt matemaatika- ja keelealaseid tugevusi. 6. klass hindas kõrgelt matemaatikaalaseid ja 7. klass keelealaseid tugevusi. 8. klassi tulemused jäid üldisest keskmisest pigem madalamaks. Seda selgitab klassi üldine madal õpimotivatsioon ja vähene osalus huvitegevuses. 9. klass seevastu hindas taas kord kõrgelt matemaatikaalaseid tugevusi (Joonis 3).

Joonis 3. Ainealased tugevused klasside lõikes (n=78)

Milline on seos erinevate ainevaldkondlike tugevuste vahel? Tugev seos ilmnes sotsiaalainete ja keelevaldkonna vahel, sest mõlemad kuuluvad humanitaarvaldkonda. Statistiliselt madalaim seos leiti matemaatika ja kehalise kasvatuse vahel. Et siinkohal midagi põhjendada, peaks tegema täiendavaid uurimisi.

Millised erinevused avalduvad poiste ja tüdrukute lõikes? Erinevus ainealaste tugevuste vahel poiste ja tüdrukute lõikes ei olnud märkimisväärselt suur. Siiski vormusid tüdrukute ainevaldkondlike tugevuste keskmised enamikes valdkondades poiste tulemustest mõnevõrra kõrgemaks. Kanepi Gümnaasiumis on täheldatud, et tüdrukud on kohusetundlikumad õppijad, nende  õpitulemused  on  poiste  tulemustest  kõrgemad.  Erandiks  kujunesid  siinkohal matemaatikaalased tugevused, kus poisid edestasid tüdrukuid. Arvatavasti võtavad poisid ainet loomulikumalt (Joonis 4).

Joonis 4. Ainevaldkondlikud tugevused poiste (n=40) ja tüdrukute (n=38) lõikes

Uurimuse autoritele teadaolevalt ei ole Kanepi koolis varem vastavasisulisi uuringuid läbi viidud, mistõttu tundus olukorra kaardistamine asjakohane ja vajalik. Õpetajad, kes püüavad võtta arvesse oma õpilaste individuaalseid erisusi, tugevaid ja nõrku külgi, vajavad informatsiooni õpilaste probleemide, vajaduste ja hoiakute kohta. Antud küsitlus tuleks läbi viia iga õppeaasta alguses, et kaardistada olukorda ning et õpet organiseerides saaks toetuda õpilase tugevustele.