Kanepi Gümnaasiumi õpilased Tauri, Imre Gabriel, Kevin, Emma, Delia ja Markus Meinhart ning õpetajad Merike ja Maarja osalesid Erasmus+ projekti TESLA (Together in Environmental Solutions Learning Activities) teisel mobiilsusel 17.-23. oktoobril 2021. Projekti esimene mobiilsus toimus novembris 2019, kuid COVID-pandeemia ja sellest johtunud reisipiirangud sundisid järgnevaid mobiilsusi tänavuseni edasi lükkama. Projektis osalevad lisaks Kanepi Gümnaasiumile Eestist ka koolid Austriast, Rumeeniast ja Horvaatiast.

Meie teekond Rumeeniasse algas vaevaliselt, kuna mitmed meie lennud tühistati või hilinesid need lootusetult kaua. Lõpuks saime kodumaa tolme jalgelt pühitud alles pühapäeva pärastlõunal, mil esialgse plaani järgi oleksime pidanud endid juba Lugoj’is hotellis Dacia sisse seadma. Ümberistumistega Berliinis ja Münchenis jõudsime lõpuks kell 23 Timisoarasse ning keskööks oma hotellitubadesse.

Esmaspäeva hommikul tervitasid meid Coriolan Brediceanu Keskkoolis direktor, õpetajad ja õpilased. Toimus väike avatseremoonia, millele järgnes jalutuskäik mööda Lugoj’i tänavaid linnavalitsuse hoonesse, kus tervitas meid juba kõnega kohalik meer. Tagasi koolimajas tutvusime oma juhuslikult moodustatud rahvusvaheliste gruppide liikmetega ning otsisime koos väikeseid asju, mis teevad elu ilusaks, mille järel tegime ettekande oma riigi energiaallikate kohta ning kuulasime teiste omi. Pärastlõunal oli meil võimalus tutvuda Lugoj’i linnaga läbi aardejahi – tatsasime samade segarahvusest satsidega ringi ja otsisime nimekirjas etteantud monumente ja juhuslikemaid vaatepilte. Hiljem pidime nähtust teistele ettekande tegema.

Teisipäeval külastasime Timisoaras ülikooli katselaborit, Politehnica Ülikooli ja ülikooli keskraamatukogu. Katselaboris tutvustasid professorid meile erinevate rohelise energia tootmisviiside tööpõhimõtteid, mille järel mõõtsime päikesepaneeli voolutugevust ja pinget, et saada asjast praktilisem arusaam. Politehnica ülikooli auditooriumis rääkis professor meile oma ülikoolist ning sealjuures pidas pika ja motiveeriva ergutuskõne elust ja õppimisest. Samuti nägime, kuidas teadlased ülikoolis töötavad ning kuidas käib tuulikute ja päiksepaneelide katsetamine. Moodsas raamatukogu hoones saime muuhulgas piiluda ka arhiiviruumidesse.

Kolmapäeval jätkasime tööd eelmisel päeval tehtud mõõtmise tulemustega ning kujutasime neid graafiliselt. Pärast seda oli igal grupil ülesanne kokku panna erineva taastuva energia tootmisviisi miniatuurne mudel, teha sellest lühike filmilõik ning hiljem teha ettekanne teistele oma mudeli töötamise põhimõtete kohta. Seda peeti üldiselt ägedaks ülesandeks, mis võiks ka meie kodukoolis rakendust leida. Päeva teine pool möödus pinksiturniiri ja korvpalli mängimise tuules. Ei leidunud ühtegi eestlast, kellele oleks tulnud üllatuseks, et lauatennises oli kõige kõvem vend meie oma noor talent Kevin Virt. Kahjuks või õnneks ei leidunud talle seal ühtki tõsist konkurenti. Tollel päeval sai veel õhtusöögiks pitsat või pastat, mis läbi nädala pakutud toitu arvestades tegi sellest (ka kõike eelnevat arvestades) kõige ägedama päeva sellel mobiilsusel.

Neljapäeva varahommikul istusime bussile ja sõitsime kuskile põldude keskele, kus asus suhteliselt suur päikesepõld, millel elutsesid ka lambad ja seetõttu pidi jalge ette vaatama, et mitte sõnnikusse astuda. Meile räägiti selle päiksejaama rajamisest ja tööst ning seejärel sõitsime paar tundi teises suunas Orsova poole. Seal asus Doonau jõel paiknev hüdroelektrijaam, millest teine pool kuulub Serbiale. Uudistasime tammi sisu ning õnnestus kiigata ka turbiiniruumi, kuid strateegilise tähtsusega objektil käimisest fototõestus paraku puudub. Pärast lõunasööki veetsime kolm mõnusat tundi praamil seilates ilusal sinisel Doonaul, väljas oli 20 soojakraadi ning vaated olid imekaunid. Randumise ja bussi naasmise hetkeks oli väljas juba kenake hämar ning kahetunnine bussisõit magalasse möödus pilkases pimeduses.

Reedel kirjutasime gruppides artikleid möödunud nädala kohta võõrustajakooli uudiskirja jaoks ning tegime üldise kokkuvõtte. Toimus väike lõputseremoonia, kus saime oma osalemistunnistused ja tehti fotosid. Viimane asi, mida ühiselt tegime, oli lõunatamine, kus lausuti veel viimased kokkuvõtvad tänusõnad. Pärastlõunal võtsime taas ette teekonna Timisoarasse, kus meil oli giidiga ekskursioon hingematvalt kaunis ajaloolises kesklinnas. Pärast tuuri läksime restorani, kus maitsesime rahvustoite – mici vorstikesi ja sarmale kapsarulle. Seejärel suundusime tagasi hotelli, pakkisime asjad ning öösel sõitsime uuesti Timisoarasse, sedapuhku lennujaama, et alustada tagasiteed armsale Eestimaale.

Erinevalt minekust sujus tagasitulek ilma suuremate probleemideta ning koju jõudsime täpselt nii nagu planeeritud. Üldjoontes veetsime Rumeenias väga toreda nädala täis nii õppetegevust kui ka kultuuri nautimist, aga siiski on alati veelgi toredam tagasi koju tulla. Kui vaid ilmaga uuesti ära harjub, siis ongi nagu päris kodutunne.

Markus Meinhart Rego

 Padlet link

https://padlet.com/lyhike5/rumeenia?fbclid=IwAR2iddiSNMVbw_rtmGbpp3b7J83moXC6j5K51l8BCeKaVmA3hlrx-NondjU