Matemaatika 5.kl

Õppeaine nimetus

Teema nimetus

Vastutav õpetaja

Klass

Õppesisu

Arvu ehitus. Miljonite klass ja miljardite klass. 

Naturaalarvude võrdlemine, ümardamine, kujutamine arvkiirel.

Neli põhitehet naturaalarvudega. Tehete järjekord. 

Arvu ruut ja kuup. Avaldise koostamine ja väärtuse arvutamine. Arvavaldise lihtsustamine (sulgude avamine, ühise teguri sulgudest väljatoomine). Probleemülesannete lahendamine. 

Paaris- ja paaritud arvud. Arvude jaguvuse omadused. Jaguvuse tunnused (2-ga, 3-ga, 5-ga, 10-ga).
Arvu tegurid ja kordsed. Arvude suurima ühisteguri ja vähima ühiskordse leidmine. Alg- ja kordarvud. Arvu esitus algtegurite korrutisena.
Harilik murd. Kümnendmurd, selle ehitus ja ümardamine. Mõõtühikute süsteem. Neli põhitehet kümnendmurdudega. 

Arvandmete kogumine ja korrastamine. Arvude aritmeetiline keskmine.

Võrrandite koostamine ja lahendamine. Valemi kasutamine. Tekstülesannete lahendamine.

Sirge, lõik ja kiir. Nurkade liigid. Nurga suurus ja selle mõõtmine. Lõikuvad-, ristuvad- ja paralleelsed sirged. Ruumala.

Kuubi ja risttahuka pindala ning ruumala. Ruumalaühikud. Plaanimõõt.

Õpitulemused

1) Loeb ja kirjutab naturaalarve (kuni miljardini). Kirjutab naturaalarve järkarvude summana. Ümardab arvu etteantud järguni. Järjestab ja võrdleb arve (kuni miljonini).

2) Kontrollib ja hindab oma lahenduskäikude tulemusi.

Kasutab matemaatika õppimisel erinevaid õpistrateegiaid (sh kordamine, reeglite vihiku kasutamine, analoogiate loomine, üldistamine).

3) Arvutab peast (liitmine ja lahutamine 1000 piires, korrutamine ja jagamine 100 piires) ja kirjalikult (liitmine ja lahutamine 10 000 piires, korrutamine ja jagamine 1000 piires) positiivsete ratsionaalarvudega.

4) Tunneb tehete omadusi ning tehete liikmete ja tulemuste seoseid. Rakendab tehete järjekorda. Leiab arvu ruudu ja kuubi. Nimetab probleemide lahendamise skeemi etappe ja kasutab probleemide lahendamise skeemi ülesande lahendamiseks. 

5) Lahendab ja koostab mitmetehtelisi tekstülesandeid. Valib endale sobiva lahendusstrateegia (visandamine, visualiseerimine, andmete korrastamine) ja hindab kriitiliselt saadud tulemust, kontrollib oma lahenduskäike. Hindab oma arengut.

6) Eristab paaris- ja paarituid arve, alg- ja kordarve nende omaduste põhjal. Kasutab mõisteid kordne ja tegur ülesandeid lahendades. Sõnastab ja kasutab jaguvustunnuseid.

7) Teab hariliku ja kümnendmurru mõisteid ning kujutab murdarve arvkiirel. Mõistab ja selgitab mõõtühikutevahelisi seoseid. Lihtsustab ühe muutujaga avaldisi ning arvutab tähtavaldise väärtuse.

8) Teab, loeb andmeid ja illustreerib arvandmestikku joon- ja tulpdiagrammi abil. Kasutab andmete kogumiseks erinevaid meetodeid (mõõtmine, küsimustik). Kogub lihtsa andmestiku, koostab sagedustabeli ning arvutab aritmeetilise keskmise. Analüüsib, milliseid andmeid esitada tabelina, milliseid joon- või tulpdiagrammina, põhjendab valikut.

9) Selgitab mõisteid avaldis, arvavaldis, tähtavaldis, võrdus, võrrand, valem. Avaldab ühetehtelisest võrdusest tundmatu,

leiab antud arvude seast võrrandi lahendi, lahendab lihtsamaid võrrandeid.

10)  Joonestab ning tähistab punkti, sirge, kiire, lõigu. Joonestab, liigitab ja mõõdab nurki (täisnurk, teravnurk, nürinurk, sirgnurk, kõrvunurgad, tippnurgad). Joonestab ristuvad, lõikuvad ja paralleelsed sirged.

11)  Mõistab ja selgitab ruumala mõiste tähendust ning ruumalaühikute vahelisi seoseid. Teab ning teisendab ruumalaühikuid. Arvutab, mõistab ja selgitab kuubi ning risttahuka pindala ja ruumala. 

12) Teab plaanimõõdu tähendust ja kasutab seda ülesandeid lahendades.

Hindamine

Õppematerjalid

1. Nurk, E, Telgmaa A. (2013). Matemaatika 5. klassile. I ja II osa. Tallinn: Kirjastus Koolibri.
2. Kaljas T, Nurk E. Matemaatika töövihik 5. klassile. 
3. Opiq