Räpina Aianduskool korraldas Põlvamaa gümnaasiumite ja Räpina Aianduskooli noortele rohehäkatoni, kus kohtusid ettevõtted ja asutused, et leia keskkonnasõbralikke lahendusi päriselulistele probleemidele.
Rohehäkaton toimus koostöös Räpina Aianduskooli, Põlvamaa Arenduskeskuse ja Lõuna-Eesti ettevõtete ning organisatsiooniga, keskendudes noorte loovuse arendamisele, keskkonnateadlikkuse teema arendamisele ning osalevate ettevõtetele jätkusuutlike lahenduste leidmisel. Päeva juhtis ringmajanduse ekspert ja koolitaja Mayri Tiido, kes aitab organisatsioonidel mõista ja rakendada ringmajanduse põhimõtteid. Sündmusel osalesid Kanepi Gümnaasiumi, Põlva Gümnaasiumi, Räpina Ühisgümnaasiumi ja Räpina Aianduskooli noored.
Noortel tuli eelnevalt tutvuda osalevate ettevõtetega ning valida probleem, mida meeskonnana lahendama hakata. Rohehäkatoni päeval said õpilased küsida täpsustavaid küsimusi ning ühiselt otsiti probleemidele lahendusi. Päeva lõpus meeskonnad tutvustasid oma lahendusi ning saadi ettevõtjate tagasiside.
Ettevõtete tagasiside esitatud ideedele: “Noored töötasid hästi meeskonnana. Nende poolt pakutud lahendused olid innovaatilised, kuid ettevõtjaid võlus ka ettepanekute lihtsus ja praktilisus. Meeskonnad tegid põhjalikku uurimistööd, võtsid ühendust spetsialistidega ning viisid ruumis viibivate noorte seas läbi küsitluse, kas nende idee sobib. Julgeti ka tunnistada, et alati ei ole probleemile head lahendust.”
Noortele oli üritus uus kogemus, kui päeva alguses oli ei tahetud isegi eriti minnagi, siis päeva lõpuks oldi meeldivalt üllatunud, et päev kujunes huvitavaks ning väljakutsuvaks. Õpilastele meeldis panna ennast teise rolli ehk olla ise ettevõtja ning lahendada ning esitada oma nägemus. Mitmed noored lisasid, et silmaring laienes ning oodatakse sarnaseid üritusi veelgi. Samuti oldi rahul seltskonnaga, kes oli tore ning abivalmis.
Rohehäkatoni käigus pakuti lahendusi järgmistele probleemidele:
● Räpina Paberivabrik AS: Kuidas leida lahendus eri plastide ja paberikiu tootmisjäägile?
● Metsakoda OÜ: Kuidas suunata külastajaid prügi sorteerima, et lihtsustada jäätmete käitlemist ja sellest tekkivat keskkonnamõju?
● Põlvamaa Tsõõrimajandus MTÜ: Milliseid lahendusvõimalusi pakud ülejäävale söömiskõlblikule toidule, kui puudub võimalus kasutada toiduringluskappi?
● Coop Põlva: Kuidas muuta toodete pakend keskkonnasõbralikumaks?
● Meistrite Kool OÜ: Peipsi järve ääres asuv Mehikoorma on looduse ja ajaloo poolest põnev koht, kuid noored ei leia siit piisavalt huvitavat – kuidas saaksime muuta Mehikoorma noortele atraktiivseks?
● Räpina Aianduskool: Millised oleksid sinu võimalikud lahendused, kuidas vihmavett efektiivselt koguda ja kasutada?
● Baun OÜ: Kuidas lahendada korduvkasutavate nõude kogumine, puhastamine ja transport avalikel üritustel, mis toimuvad väljaspool Tallinna/Tartu piirkonda?
“Rohehäkaton oli suurepärane näide sellest, kuidas noored ja ettevõtjad saavad koos töötada, et pakkuda innovaatilisi ja keskkonnasõbralikke lahendusi, mis aitavad muuta Lõuna-Eestit jätkusuutlikumaks ja rohelisemaks piirkonnaks,” sõnas Põlvamaa Arenduskeskuse noorte ettevõtlikkuse suunajuht Kristel Koddala.
Tegevusi viiakse ellu meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond” vahenditest.
Mirjam Nurmla, Kristel Koddala Põlvamaa Arenduskeskus ja Karin Tuul Räpina Ühisgümnaasium
Fotod: Mirjam Nurmla
