4. jaanuaril seadsid Kanepi Gümnaasiumi kaks õpilast ja kaks õpetajat sammud Tallinna Lennujaama poole, et Erasmus+ SKILLS projekti raames ette võtta 6-päevane reis Türgi miljonilinna Istanbuli. Vaatamata algsele ebaõnnele - lennujaamas sai kahest õpilasest koroonapiirangute tõttu üks ning öösel väsinuna hotelli saabudes avastasime, et meid oli toodud hoopis valesse kohta - sujus reis kenasti.

Esimesel päeval viidi meid kaunisse Dolmabaçhe paleesse, tänu millele saime põgusa sissepõike sultanipere ja -toimkonna igapäevaellu, ning Büyük Mecidiye mošeesse, kus kuulsime esimest korda moslemite keskpäevast palvele kutsumist. Õhtul saabus meie seltsi Horvaatia tiim ning järgmistel päevadel veetsime aega kõik koos - Eesti, Türgi ja Horvaatia. Horvaatlased olid mulle juba paari aasta tagusest projektist tuttavad. Selline vanade sõpradega taaskohtumine tegi reisi veelgi nauditavamaks ja meeldejäävamaks.

Projektipäeval koolis said tiimid võimaluse tutvustada oma riigi töövajadusi ning tuleviku töökohti. Kuulasime köitvat psühholoogiaga põimitud seminari suhtlemisoskusest, avalikust esinemisest ja paljust muust. Sellele järgnes reedel interaktiivne osa, kus meile anti võimalus pidada debatte ülikooli, tehnoloogia ning isegi armastuse ja raha teemadel. Arutelud olid alati nii pikad ja kaasahaaravad, et jätkusid elavalt ka pauside ajal.

Peale kahte tööd täis päeva käisime laupäeval uudistamas Ayasofya mošeed ning Topkapi paleed. Viimane tekitas suurt elevust, kuna sealsamas on suures osas filmitud ka Eesti teleekraanil näidatud sari Sajandi armastus. Äratundmisrõõm oli suur, kui palee koridorid või õu telekast meelde tuli. Õhtu lõpetas Grand Bazaari turg, mis juba nagu nimigi ütleb, on peaaegu hoomamatu. Lõputud tänavad ja tooted suveniiridest järeletehtud Gucci kottideni ajasid pea nii segi, et raske oli nii orienteeruda kui ka midagi osta.

Pühapäeval tegime viimase ekskursiooni Osmanite suveresidentsi Beylerbeyi paleesse ning säravasse klaasimuuseumisse. Õhtul saime hüvasti jätta oma kallite sõpradega ning valmistuda varahommikuks, et ette võtta pikk kodutee.

Reis läks igati korda – kõik armsad tänavakassid said hellitatud ning türgi olulisimad toidud proovitud. Siiski, kõige suuremast kultuurišokist, milleks oli pealt vaadates täiesti reegliteta ja puupüsti autosid täis liiklus, ei toibunud meist keegi isegi reisi lõpuks. Viimase anname andeks ning jääme ootama uusi seiklusi.

Laura Saunamets